Barkas B1000: esimene ja ainus

1955. aastal saavutas Ida-Saksamaa täieliku suveräänsuse ja selle kauaoodatud privileegi tulemusel astus ta huvitavate ja dünaamiliste poliitiliste ja majanduslike muutuste perioodi. Need mõjutasid täielikult ka autotööstuse arengut, mis pandi uutele rööbastele, sõjaeelsed kontseptsioonid muutusid ajalooks ja kõik samast perioodist päritud kaubamärgid muudeti. Nii sai BMW/EMW nimeks Wartburg, DKW/IFA nimetati ümber Trabantiks, Phänomen võttis kasutusele nime Robur ja Framo kandis nüüd nime Barkas. 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel said nende autotehaste tooted lisaks uutele nimedele ka oma aja kohta märksa ajakohasema kujunduse, kusjuures üks viimaseid ettevõtteid, mis oma tootmist uuendas, oli Barkas. 1961. aastal Tutvustati täiesti uut mudelit B 1000, mis nagu teisedki selle perioodi Ida-Saksa sõidukid eristus oma kaasaegse välimuse, töökindluse ja funktsionaalsuse poolest. Selle tootmine algas Chemnitzis (tollal tuntud Karlmarkstadti nime all) nullist ehitatud tehases, mis ehitati vana Framo tehase asemele, mille rajatised pärast sõda demonteeriti ja sõjareparatsioonide raames Nõukogude Liitu üle anti alternator valeo pret.

Barkas B1000: esimene ja ainus

Algselt sai B 1000 jõuallikaks kolmesilindriline kahetaktiline mootor võimsusega 45 hj, mida kasutati ka Wartburgis, mille kontseptsioon sarnanes sõjaeelse DKW omaga.

Oma aja kohta oli B 1000 huvitav ja väga praktiline mudel, tänu suurele kandevõimele, esiveole ja ebatavalisele vedrustusele, mis sarnaneb Wartburgi omaga, mida läänes tavaliste analoogide hulgas leidub harva.

Kogu riigile kuuluva Ida-Saksamaa autotööstuse ajaloo vältel jäi Barkas ainsaks sarnaste funktsioonide ja võimalustega sõidukiks ning seetõttu loodi selle põhjal erinevaid versioone ja variatsioone. Saadaval on pardaplatvormi, kaubiku, väikebussi, kiirabiauto ja muude spetsiaalsete versioonidega variandid. Tänu ette paigaldatud mootorile ja esiveole on pakiruumi kasutamine palju tõhusam ja võimaldab teha palju rohkem konfiguratsioone.

Barkast toodetakse eelkõige riigi- ja riigiasutuste vajadusteks, kuid piiratud kogused jõuavad ka üksikklientideni. Sel juhul aga jõuab tarneaeg kangelaslikule tasemele, mis on võrreldav Trabanti ooteaegadega, mis varieeruvad kümne ja neljateistkümne aasta vahel.

Hoolimata ambitsioonikast algusest, mis oli seotud täiesti uute Ida-Saksamaa mudelite turule toomisega 1960. aastatel (nagu Barkas B 1000 1961. aastal, Trabant 601 1964. aastal ja Wartburg 353 1966. aastal), ei õnnestunud see soodne trend peamiselt rahapuuduse tõttu välja kujuneda. Plaanitud väljavahetamist nende moodsamate variantidega ei teostatud ja need jäid ilma oluliste väliste muudatusteta tootmisse kuni 1990. aastate alguseni.

Teine minevikust päritud põhiprobleem on seotud arhailiste kahetaktiliste mootorite säilimisega, mille väljavahetamine toimus alles 1980. aastate lõpus Lääne-Saksamaa aktiivsel koostööl. Vahetult enne Barkase tootmise lõppu 1991. aastal hakati seda varustama Volkswageni litsentsi alusel toodetud 1,3-liitrise neljataktilise mootoriga ja mudeli tähistus muudeti B 1000/1-ks. Aastatel 1961–1991 toodeti kahetaktilise mootoriga Barkas B 1000 kokku 175 740 ja Volkswageni mootoriga umbes 1900.

Autovaruosad AutoPower
Autovaruosad AutoPower

Algselt sai B 1000 jõuallikaks kolmesilindriline kahetaktiline mootor võimsusega 45 hj, mida kasutati ka Wartburgis, mille kontseptsioon sarnanes sõjaeelse DKW omaga

Oma aja kohta oli B 1000 huvitav ja väga praktiline mudel, tänu suurele kandevõimele, esiveole ja ebatavalisele vedrustusele, mis sarnaneb Wartburgi omaga, mida läänes tavaliste analoogide hulgas leidub harva